« Home | Movies of myself » | Vaesus » | Filmidest » | 100% puhas mulliga õunamahl » | Kurb juubel » | Hambahaldjas my ass » | Mustikamõnu » | 2005--->2006 » | Uuenemine » | Viimased pingutused » 

Tuesday, February 21, 2006 

Laiskvorst olen

Täna õhtupoolikult saabusin kahepäevaselt visiidilt Tallinnast. See käik läks jube kiireks ja plaane tekkis seal olles kohe niipalju, et ei jõudnudki peaaegu midagi. Koolitused kestsid õnneks umbes kella kolmeni ja mõlemal päeval. Esmaspäev läks selle nahka, et sugulasega tegime peale väikest puhkust kiired plaanid, et õhtu teeme Jaapanipäraseks. Kõigepealt siis algas see Sushihouse'is, kus kostitasime oma kõhtusid mõnusate pätsidega, mida kastetakse sojakastmesse, mille lisatakse wasabit ja marineeritud ingverit. See ongi sushi siis, mitte toores kala nagu enamus arvavad. See kõik oli küll kulukas, aga väga hea. Koht ise oli päris hubane ja tore, väikse miinusena muusikavalik, mis kohati muutus tümpsuks. Ei tea, kas teenindajatüdruk kuulis meid võid mitte, aga igatahes, kui me olime seda omavahel arutanud, muutus muusika midagi St. Germain'i sarnaseks nujazziks. Oleks oodanud midagi jaapanipärast. Muidu oli igati OK koht. Siiski Spirit jättis kunagi omal ajal parema mulje, nii sushilt, interjöörilt ja muidugi ka oma hindadega (mis oli ikka väga räigelt kõrged). Aga sushide valik oli selles Sushihouse'is võimas, ma ilmselt ei valeta kui ütlen, et valimise peale läks kauem aega, kui selle hõrgutise söömise peale.

Õhtu jätkus kinos, filmiga Geisha Memuaarid. Samuti igati ponks film. Mu nõrkus Jaapani kaunitaride peale leidis taaskord tõestust. Film oli pikk, oma 2,5 tundi, samas igav ei hakanud kordagi. Päris palju oli ilusaid loodusvaateid. Muusikaga kostitas seekord Yo-Yo Ma (kes ei tea, siis üks maailmakuulus tsellist). Ma millegipärast ootasin palju julmemat ja versiemat filmi. Tundus, et oli palju välja jäetud, aga ma pole seda raamatut kunagi lugenud ega isegi näinud, mille ainetel see film tehti. Seksi oli ka vähe, mitte et ma seda sealt oodanud oleks, aga kindlasti paljud seostavad geishasid nii-öelda kõrgklassi prostituutidega. Mis pole sugugi õige, kuigi jah, ka seks kuulus nende tööülesannete sisse, aga see polnud peamine. OK, üks asi siiski filmis häiris. Ma nii oleks tahtnud, et see oleks jaapanikeelne olnud. Mulle meeldivad kui filmid oleks originaalkeeles, või siis selle maa keeles, kus tegevus toimub. Kuigi jah, ameeriklase novelli järgi tehtud ja ilmselt suuresti ka ameerika filmimeeste abistuses. Aga siiski, soovitan soojalt kõigile, kes idamaade kultuurist lugu peavad, või igasugustest draamadest lugu peavad.

Laupäeval oli mul paar sõpra külas, sai natuke räägitud üle pika aja ja niisama söödud, piibutatud ja naljatletud. Noh, kohal oli ka sõber Soomest, kes kiire üllatusvisiidi kodumaale tegi ja keda ma juba väga jupp aega näinud polnud. Ma nii lootsin, et räägib eesti keelt Soome aktsendiga, aga kus sa sellega. Rääkis vaat, et sorvamalt kui mina.

Hetkel oleks kõik öeldud.

Mantra Gora - Muinasjutt
Yey, mis võimas lugu nagu neil ka kõik teised. Ootan ametlikku plaati vähemalt (sellist mida igast muusikapoest osta saab).

Tegelikult muidugi mängisid jaapanlasi hiinlased :)
http://sloleht.ee/2006/02/16/elu/191949/

Tean jah, et nad hiinlased olid. Samas Ken Watanabe peaks ikka japs olema.

Post a Comment