« Home | Natuke filmidest » | Kas teil leiba pole? » | Randevuu avenüül » | Lõpuks lumi maas » | Sotisaalprintsess » | Piff-paff-pöff » | Kiidusõnad ETV'le » | Pealkiri pane ise » | Onu Eufooria ja Tädi Perfektsioon » | Tal juhtus õnnetus - sõrm jäi ninna kinni » 

Friday, December 16, 2005 

Öö mu akna taga

Kell kaks läbi öösel. Und pole sugugi. Muusika paitab kõrvu (seekord siis alles veebruaris (2006) ilmuma pidav Mogwai uus album Mr Beast). Väljas sajab lörtsisarnast lund, mida terve päev on tulnud, ainult pimedas hakkab ka maa selle tulemusel valgeks jääma. Tore. Kodune wifi jampsib, olen juhe taga netis. Back to the stone age. Ilge nõme, asi selles, et hiljaaegu ostsin uue ruuteri, kuna vana viskas sageli pildi tasku, aga mida sa mingilt odavalt plastikkarbilt ikka loodad. Seekord sai siis natuke tuntum nimi ja seega ka kallim asi välja vaadatud. Selle seadistamine oli keeruline, aga Wifi osas ainult, kui juhe taha panna, lippab kohe netti. Homme kui aega peaks ära fixima asja. Peale tööd muidugi.

Siis sellisest raamatust nagu Da Vinci kood tahaks ka midagi rääkida. Nimelt ma lugesin seda. Esialgu oli see plaanitud jõuluajaks, kui vabu päev käes rohkem on, sest raamat oli ikkagi päris paks ja raske. Juhtus aga see, et alustasin selle lugemist kell kümme õhtul ja järgmise päeva kella 23.00'ks oli see massivne teos läbi. Esiteks oli seda maru hea lugeda, lühikesed peatükid, väga paeluv (ajalugu on mulle alati mingil määral meeldinud) ja kohe kuidagi ei tahtnud lõpetada. Igav ei hakanud kordagi. See peaks olema mu uus rekord. Põhimõtteliselt kahe õhtuga sain läbi. Kahju, nüüd tuleb filmi oodata, mille treilerit täna ka Cinemanias näidati. Seal oli juba palju tuttavat, sest selle teaser ei paljastanud praktiliselt midagi. Lugemisega aga pole hullu, pooleli on Stephen King'i lühijuttude kogu Kõik On Mõeldav (jõuludesse on alati verd tarvis, eriti kui see asendada verivorstiga, sest viimast ma ei söö) ja Nick Hornby ingliskeelne raamat, mille ma Tartu uuest kaubamajast imeodavalt leidsin. Selle nimi siis 31 Songs. See räägib lihtsalt 31 muusikaloost, mis autorit pealub. Hornby on ka suur muusikasõber nagu teada. Lemmik on tal vist Bruce Springsteen, kes mind eriti ei lumma, aga see selleks. Seal raamatus on 31/1 laul ainult Bossi oma.

See Mogwai plaat on täitsa hea. Kui Sigur Ros'i mitte arvestada, siis oligi väike paus post-rock'iga sisse tekkinud. Peaks oma suurima lemmiku ehk Mono välja kraamima ja nautima. Täna enam ei jõua, sest neil pikad lood ja peaks ikkagi proovima magada ka. Homme ikkagi tööpäev. Aga esmaspäeval ilmselt kaheks päevaks Tallinna. Peale jõulukinkide muretsemise ja ühepäevase koolituse, esialgu muid plaane seal polegi. Ainuke mure on selles, et mida emale kinkida? Isa kingitus ei valmista probleemi.

Muusikasoovituseks, aga
Levy - On The Dance Floor
selle video on aga paras seks. See tähendab, et kui poleks üksikuid musti kaste ja ringikesi, räägiks ma juba sellisest keskmisest harcore pornost. Pure sex siis teisisõnu. Kelle kurvastuseks, kelle rõõmuks, aga on lugu selline lühemat sorti, sellega seotud ka video muidugi.