« Home | Tal juhtus õnnetus - sõrm jäi ninna kinni » | Ma joon ainult siis, kui ma võtnud olen » | Langevate lehtede aegu » | Laupäevane meedia » | Äike » | Zzz, zzz, zzz » | Suvi hakkab lõppema » | Töörindelt » | Pealinnast tagasi » | Köh-köh, nii need loomad välja surevad » 

Saturday, October 29, 2005 

Onu Eufooria ja Tädi Perfektsioon

Ma ühest kõrvalisest blogist leidsin sellise nimekirja, mis kirjeldab seda, mida üks korralik blogija peab vältima. Nimekiri on siin:
1. Puudub autori elulugu.
2. Puudub autori foto.
3. Pealkirjad ei kirjelda sisu.
4. Viited ei ütle, kuhu viitavad.
5. Sa ei tõsta esile oma parimaid kirjatükke.
6. Kalender on ainus navigeerimisvahend.
7. Sa ei avalda sissekandeid regulaarselt.
8. Sa kirjutad liiga erinevatel teemadel vaheldumisi.
9. Unustad, et kirjutad oma tulevasele ülemusele.
10. Sinu domeeni omanik on veebilogiteenuse pakkuja.

Siin on minu nägemus neist punktidest:
1. Ilmselt selle eluloo all mõeldakse seda, et kuskil külje peal peaks olema paari lausega kirjas, kes autor on, mis on ta elukutse ja milleks ta seda blogi peab. Homer ütleks selle kohta Boo-riiing. Mulle tundub ka nii, sest blogi sisust saab nagunii autorist parema mulje.
2. Foto - on mul olemas, natuke udusemaks ja animeeritumaks tehtud, aga see seal olen tõesti mina (tehtud eelmisel suvel). Kristallselge foto jaoks olen ma lihtsalt liiga arg ja tagasihoidlik. Mingi müstika jäägu.
3. Pealkirjad ei kirjelda sisu. Minu üks suurimaid möödalaskmisi. Miks nad ka peaks? Pealkirjad tulevad täitsa lambist või hiljaaegu kuuldud naljakatest lausetest või fraasidest, mis on kuskilt kõrva jäänud.
4. Viited - mulle ei meeldi viidata. Seda nii blogis, koolitöödes ja igal pool mujal ka, kus seda võiks vaja minna.
5. Ma ei tõsta esile oma paremaid kirjatükke, sest enda kiitmine on kuidagi lame tegevus. Siiski on mul olemas mõned paremad sissekanded, mis ka mulle rohkem meeldivad. Aga milleks neid vaja korrata oleks?
6. Kalender ei ole mu navigeerimisvahend. See on ilmselt ainuke punkt, mis mul selle nimekirja juures meeldib. Kalendrid blogides ei sümpatiseeri kuidagi. Ta võib olla, aga navigeerimine selle vahendusel on ilgelt jama tegevus.
7. Regulaarsusest rääkides on asjad nii, et kunagi olin ma usinam blogija. Praegu on regulaarsemal täiendamisel Kõrvaklapi blog, aga ka seal tuleb vahesi sisse. Esiteks aega on vähe ja Kõrvaklapi kohe pealt ka niipalju, et seal lisaks kirjutamisele on vaja teha ka eeltööd uurida ja kuulata.
8. Kirjutan erinevatel teemadel vaheldumisi - ikka, sest näitab, et ma olen laia silmaringiga paljudes valdkondades. (v.a. Kõrvaklapi blog, sest see on ainult muusikakeskne).
9. Kirjutan oma tulevasele ülemusele - I don't think so. Kirjutan ikka rohkem endale ja kõigile teistele, välja arvatud tulevasele ülemusele. Pealegi meeldib mulle mu praegunegi ülemus.
10. Domeeni omanik on veebiblogiteenuse pakkuja seetõttu, et ma lihtsalt ei saa eriti sellest programeerimisest ja kodeerimisest aru. Loomulikult on mul peas mitmeid visioone, milline võiks mu blog välja näha, aga ma lihtsalt ei oska seda teha ja kellegile maksta ka ei taha, et ära tehtaks.

Vot nii on lood. Viitamise juures tahtsin märkida ka seda, et see on selles mõttes tore, et lugejaskond kindlasti kordades kasvaks, aga ma pole selline inimene, kes suurt lugejaskonda taga ajaks. Pealegi olen tähele pannud seda, et need kes palju viitavad, on sisult suhteliselt sarnased ja peamiselt lahkavad nad päevakajalisi asju, nii poliitikas, blogimaastikul, meedias, jm. Mulle meeldib lähtuda teistest aspektidest ja kirjutada rohkem sellest, mille vastu mul endal suuremad huvid ja kokkupuuted on.

Juba varem mainitud vanemate reis ei toimugi Mehhikosse, sest see koht on seal hetkel peaaegu, et olematu. Lähevad hoopis Taisse, kus nad juba korduvalt käinud on. Mina ei läheks sinna. Kui hetkel valida mingite reisimarsruutide vahel siis oleks need järgmised (suvalises järjekorras):
1. Jaapan - seetõttu, et see on üks omapärasemaid maid üldse. Tehnikat pungil, samas vanade-iidsete traditsioonidega, kus omavahel põimuvad kaasaegne tehnoloogia ja imeline loodus. Nende kultuur lisaks on äärmiselt paeluv ja jaapanlased ise on tutvumist väärt rahvas.
2. Island - Teine muinasjutuline maa. Külm, müstiline, suhteliselt inimtühi ja rahulik koht. Suurimaks omapäraks on kindlasti huvitav loodus, geisrid, kivimaastikud ja huvitav kultuur (eriti muusika muidugi).
3. San Francisco - üks väheseid USA linnu, kuhu eriti sooviks sattuda. Tuntud peamiselt vabameelse linnana, kus on ohtralt hipisid, erinevaid rasse ja rahvusi ja künklike linnatänavaid. Silicon Valley on ka lähedal.
4. Uus-Meremaa - puhtalt looduse ilu pärast. Sinna soovisin juba enne, kui olin näinud Sõrmuste Isanda filme. Peale neid muidugi isu kasvas ja kasvab siiani.
5. Kanada - karge põhjamaa, ilusa looduse, sõbralike elanike ja kaunite linnadega. Muusikalises mõttes, üks parimaid kohti maailmas. Isegi kui välja jätta Celine Dion, Bryan Adam, Avril Lavigne ja teised sellised. Selle eest on seal veel paremad nagu Arcade Fire, Feist, Broken Social Scene, Wainwright'id, jpt.

Homsest jälle korra Tallinna. Seekord satun seal vist üle väga pika aja ka teatrisse.
Ocean Colour Scene - Profit In Peace

kanada muusikast rääkides soovitan sul
kuulata sellist ansamblit nagu a northern chorus (http://www.sonicunyon.com/anc/index2.html)

Post a Comment