« Home | Töörindelt » | Pealinnast tagasi » | Köh-köh, nii need loomad välja surevad » | 9 Songs » | I'm back for a while » | Lõpp on millegi uue algus » | T-shirt white - tarzan » | Changes » | Ljuba » | Natuke tehnilist juttu kah » 

Sunday, September 18, 2005 

Suvi hakkab lõppema

Väljas on väga ilusad sügisilmad. Päikselised, aga külmad. Tahes-tahtmata tekib isu minna kuhugi looduskaunisse kohta istuma ja näiteks termosega kuuma teed kaasa võtta ja mingid pirukad ka sinna kõrvale. Pole seda väga ammu teinud. Äkki siis, kui ka puude lehed hakkavad oma loomulikku värvi kaotama. Täna shokeeris mind Märtini õnnetus, milles hukkus tema kaardilugeja Michael Park. See uudis oli isegi päris shokeeriv, mis siis, et ma ise spordist suurt lugu ei pea ja seda eriti ei jälgi. Märtini saavutusi ma siiski uurisin, et kuidas tal lõpuks läks. Tegu on ju ühe väga tubli ja tööka eestlasega, kes oma alal väga kaugele jõudnud ja sellega ka minu suure respekti ära teeninud. Lisaks pole ta edev, et kuhugi seltskonnaajakirja pürgida. Selline tagasihoidlik tüüp. Natuke ühe mu sõbra näoga. Njah, uudis ise oli kurb ja raske, mis ilmselt ka Märtinile väga suure põntsu paneb ja tema edasised unistused kindlasti segi ajab. Loodan, et tal on jõudu sellest välja tulla, sest see saab väga raske olema. Kahju, et nii juhtub. Michael Park'i omastele ja sõpradele sügav kaastunne. Ka mina olen autoõnnetuse tõttu ühe väga lähedase inimese kaotanud ja see oli üks jubedaim aeg mu elus. Ise ma seal autos muidugi ei olnud. Aga see viis ikka väga pikaks ajaks mind suurde masendusse.

Jätkaks natuke rõõmsamas toonis. Üle pika aja nägin paari oma sõpra, keda üle kuu aja näinud ei ole. Lisaks saatis üks sõber, kes muidu USA's resideerub, et ta on eestis. Vot, teda pole ma vist juba oma kolm aastat või rohkemgi näinud. Äkki isegi neli aastat. Temaga tahaks ka väga kokku saada, sest mul pole ta tulevastest plaanidest õrna aimugi. Näiteks, et kauaks ta siia jääb, mis ta viimasel ajal teinud on, jne. Teda on isegi Interneti vahendusel suhteliselt raske tabada.

Muidu on ka kõik OK. Tänu tööle, oskan nüüd vabast ajast rohkem lugu pidada. Oli ka aeg, sest muidu kippusin seda niisama lösutades mööda saatma. Eks ma muidugi ka praegu teen seda, aga ikkagi, tunduvalt vähem kui senini. Lisaks on ka paar huvitavat ideed tekkinud. Need pole küll teistele olulised, aga isiklikus mõttes on tegu päris heade mõtetega, mis kindlasti tulevikus järgimist leiavad. Lõpetuseks tahtsin seda öelda, et ma näen ülikonnas päris stiilne välja. Poleks uskunudki, sest ma hinges selline pintsaklipslase tüüpi kohe sugugi pole. Ma olen pooleks selline boheem-casual tüüpi tegelane ilmselt, kes suvel kampsuniga ei käi ja dressidega linnavahel ja pidudel samuti mitte. Tähtis on mugavus ja mingil määral ka väljanägemine. Ilmselt olen ma liiga arg, et väga silmapaistvalt riides käija, aga mulle meeldib väga selliseid tegelasi vaadata. Nad on nii huvitavad (pean silmas mitte-tibisi, vaid siukseid tavalisi ja normaalse välimusega inimesi, mis on muidugi suhteline mõiste). Tartus on õnneks selliseid päris palju liikvel.

Nouvelle Vague - Too Drunk To Fuck
See lugu on sõltuvust-tekitav. Teine küsimus tekib samuti, et ka see tips kes laulab, on ise kerge auru all? Muidu on see Dead Kennedy'se lugu. Nouvelle Vague'l on hästi stiilsed plaadikaaned ka.