« Home | 9 Songs » | I'm back for a while » | Lõpp on millegi uue algus » | T-shirt white - tarzan » | Changes » | Ljuba » | Natuke tehnilist juttu kah » | Wake me » | My uncle is Woody Woodpecker » | Blower's son Coltrane » 

Friday, September 02, 2005 

Köh-köh, nii need loomad välja surevad

Järjekordselt pealinnast kodus. Nüüd on üks nädal veel jäänud. Siiani on päris põnev olnud. Muidugi kui mitte arvestada, et jäin tõbiseks ja nina tilgub ja kurk krägiseb, aga täna õnneks juba vähem. Seekord jäid bussis ka asjad alles. Samuti oli ka juba esimene palgapäev. Ma premeerisin ennast sel puhul Stephen King'i lühijuttude raamatuga, mis kannab nime Kõik On Mõeldav. Bussis jõudsin neli neist juba läbi lugeda, kümme on veel. Päris head on need. Päris sünged ja õudsad nagu tema loomingule tavaks. Lisaks sattusin ka Stockmanni, mille muusikapoest ma leidsin sellise uskumatu plaadi nagu Art Brut'i Bang Bang Rock & Roll. Õieti arvavad need, et ma selle ära ostsin. Samuti ka Broken Social Scene'i You Forgot It In People. Viimaselt on oktoobrikuus ka uut plaati oodata, mida ma väga ootan loomulikult.

Ka kinno jõudsin. Filmiks oli Kondimurdjad. Adam Sandler'iga peaosas. Noh oli kah. Sandler polnud selline pudrulõug nagu talle tavaks ja ka Burt Reynolds, kes mulle muidu väga ebasümpaatne kuju on, meeldis selles filmis päris hästi. Siiski sellise lalisevate ja popcorni õgivate lastekarjaga ma enam samal ajal ei tahaks kinno sattuda. Mõni sõi popcorni sellise tuhinaga, et see isegi filmis kõlvad mürtsud ja paugud üle nämmutas. Matsutavad inimesed ei meeldi mulle. Film ise oli tore ajaviide, kus oli mõningaid toredaid nalju. Waterboy vist meeldib isegi rohkem, thanks to Fairuza Balk. Grrr, she's so .... Hmm, ta väga meeldib mulle, kui end lihtsamalt väljendada.

Lisaks kutsus sugulane mind endaga kaasa shoppama. Aluseks võtsime tehnikapoed, kuna tal on plaan oma kodu täisutada lähitulevikus uuema telekaga, kodukinosüsteemiga. Põhimõtteliselt tegime selgeks, et kuna ta pigem austab muusikat ja ruumiline filmiheli pole nii oluline, siis ta ostis ära kaks überseksikat B&W kodukinokõlarit, mis ka muusikat lummavalt hästi mängivad. Lisaks näevad nad head välja. Praegu küll seisavad nad ta kapis, sest ressiiver ja DVD/CD mängija ootavad oma aega, aga ilmselt see juhtub kunagi varsti. Tegelt tore, sest kuna ikka keegi naine sind endaga shoppama kutsub ja tehnikapoodi lisaks, kus ma niisama armastan ringi käija. Mõlemad jäime rahule, kuigi kodustes tingimustes peab nende katsetamist ootama.

Tallinnas nägin üle väga pika aja ka üht oma klassiõde (Tartust), keda ammu polnud näinud. Tore ju. Ning hotellituba oli ka hulga suurem, laiema voodiga ja muidu parem kui möödunud nädalal. Eks näis, mis järgmine nädal endaga kaasa toob.

Broken Social Scene - Almost Crimes
Siin loos teeb kaasa ka Feist, kes ka Broken'i uuel tuleval plaadil pidavat mõnes loos olemas olema.