« Home | Märksõnad: triibud, punane, valge ja must. » | Jaanituli 2005 » | Suvi ei mõju ajudele hästi » | Keldris pimedas ja salaja » | Untitled » | New pair of ears » | Ükskord Craig kakis kirikus, kõik jooksid välja, a... » | Come on, you sick f*** » | Please allow me to introduce myself, I'm a man of ... » | Sin City » 

Tuesday, July 05, 2005 

Unusual State of the America



Kõigepealt väiksed hilinenud õnnitlused maailma esimese ja võimsama riigi terviseks. Ta mu õnnitlust muidugi ei vääri, kuna sealt tuleb palju halba, samas ei maksa unustada, et ka palju head. Aga kuna netist leidsin sellise laheda pildi, siis tahtsin natukegi teemakohast juttu panna.

Täna oli päris tegus päev. Esiteks üle väga pika aja ei kaunista mu seina enam silikoonilise suurerinnalise tädi Pamela postrid (ma olin suure tõenäosusega üks Eesti vanimaid Pamela fänne, aga ta ei meeldi mulle juba aastaid, aga ma ei tea, miks nad mu seinal senini olid). Tegin ise käsitööd ja nüüd on enam vähem. Seotud muusikaga, mis minu suurt melomaanlikku kalduvust peaks igati toetama. Lisaks sai tehtud köögis väike suurpuhastus. Sõprade rõõmuks võin lisada, et prügimäele läks ka minu legendaarne ja tihedalt kajastatud ketsupikogu. Muidu oli nii, et mul oli parim enne möödas ketsupeid igast aastakäigust, alates 1997. aastast peale. Nüüd jäi ainult üks pudel, mille realiseerimisaeg lõppes küll selle aasta märtsis, aga see peaks vanadega võrreldes kõigil tahtjatel üle jõu käima. Me pere ketsupit ei tarbi - kõige parem vabandus sellele anomaaliale. Homme suure tõenäosusega võtan oma toa käsile, kus saab palju prahti ära likvideerida, mööblit ümber paigutada ja ilmselt veel midagi huvitavat teha.

Auto pesin ka ära. Nüüd käed on hõõrumisest kanged. Selveris ka käisin, kus olid mingid sooduspäevad. Rahvast oli palju ja summe (pensionäre) olid kõik kitsamadki vahekäigud täis ja mööda oli neist suhteliselt keeruline saada. Siiski tegin oma taaramasinast saadud kviitungi rahaks ja sain 45 krooni rikkamaks. Mulle see uus taarasüsteem päris meeldib. Nad võiks seda patareidega ka teha. Ma viiks sahtlitäie vanu ära ja saaks veel oma 100 krooni rikkamaks. Patareisi ei raatsi ma kunagi prügikasti visata, sest nad on loodusele kahjulikud. Erikohtadesse ei ole ka taibanud kaasa võtta, kugi mul on isegi kooli garderoobis see kast olemas, kuhu patareisi sisse panna. Igatahes on vanad kõik sahtlitesse veerema jäänud. Kunagi likvideerin need ka ära. Looduslik mõtlemine on tore.

Joan Of Arc ››› God Bless America
Sünnipäevalapse auks! Gip-gip-hurra!