« Home | Hits for tits » | Sad boy who played trombone » | Free Willy is back » | Pöörakem nüüd pilgud itta » | Kiisu, kiisu, nii armas! » | Instant pleasure » | 41% on täis elurõõmu » | Once upon a time ... » | Neoonist linn » | California Stars » 

Friday, May 13, 2005 

Vihmana ma sajan

Väljas on metsikult vihmane päev. Tegelikult on päris mõnus. Lisaks sellele, oli eilne suur rõõmusõnum see, et The White Stripes tuleb Eestisse ja mul on juba pilet olemas. Nuriseda võib ainult koha üle. Kuigi ma pole kunagi Hollywoodis käinud, kuna ma olen kauge klubideinimene. See kontsert sobiks kuhugi mujale, aga noh, hea, et üldse tulevad. Enne kontserti tuleb ka nende uus plaat osta ja viia ka uute lugudega kurssi. Kaks venamat plaati on ka puudu veel, need kaks kõige esimest.

Täna õhtul toimub ilmselt väike grillung. Niisama ja kellegil gebuutstaagi pole. Kuigi lihast on ausalt öeldes väike kopp ees. Mitte, et ma seda palju sööks, aga ma olen selline inimene, kes seda väga palju ei vaja või noh, vähemalt puudust ei tunne. Piisab nädalas kahest-kolmest korrast. Samas mu isa on näiteks selline, kes iga päev tahab liha, ilma milleta pole ükski korralik söök. Seega ainuke söök mida ta teha oskab, ongi väljas lihagrillimine. Toiduvalmistamises mulle kodus vastast pole ja ilmselt selline lihagrillimise ainuoskus minule edasi ei kandu. Seetõttu peaks täna endale mingeid juurikaid grillima, või koguni mingit kvaliteetkala. Kala pole ammu saanud. Mingi forellifilee võiks isegi võtta. Paar õuna ka grillile. Nalja pärast võiks proovida õuna pooleks lõigata, südamiku välja kaevata ja täita see näiteks mingi juustuga või mine tea millega. See võib päris hea tulla.

Lisaks tuli külla sugulane pikemaks ajaks ja nüüd on kodu jälle kasse täis ehk peale minu oma veel üks. Seekord nad saavad päris hästi läbi. Vähemalt sellist palagani enam pole nagu nende esmakohtumisel ja kui nad rahu tahavad, siis maja on õnneks suur ja nad saavad vabalt üksteist vältida. Lisaks on esmaspäeval üks eksam, kus materjali eriti polegi, peale ühe umbes 150 leheküljelise raamatu. Pidavat olema selline eksam, kus oma intelligents kasuks tuleb. Mul mõnes valdkonnas seda on, aga nagu ikka tavaliselt mitte sellistes, kus seda hädasti vaja oleks. Tahaks saada muusikaärimeheks. Aga mida ja kuidas täpsemalt seda ma ei tea. Kindlasti selliseks, kellel on oma kindel nish (jätkuvalt ei oska ma katusega susisevaid tähti oma klaviatuurist välja võluda) ja süldi- ja palaganimuusikaga ma tegemist ei teeks, mis tähendab ilmselt seda, et suuri kasumeid mul loota ei maksa. Aga unes nägin ma täna, et ma olin klaustrofoobist allveelaeva kapten. Lisaks oli mul kõnedefekt ja kippusin kokutama. Aga alluvad olid nagunii kõik kurdid ja laev ise pidevalt lekkis ning torpeedoruumis toimus legaalne rahapesu, Vjatkaga.

Ja mis lugu sobiks tänasesse päeva paremini kui I can't stand the rain. Laulab seda Ann Peebles. Tänasele hukkaläinud noorsoole on see tuttav mõnusast Libero reklaamist, mina aga leidsin selle aastaid varem ühes filmist, kus ma olen mussi leidnud tohutult palju. Hiljuti avastasin, et väga ammusest ajast olid mul mingid imelikud kogumikuplaadid, kus see lugu isegi peal oli.