« Home | Free Willy is back » | Pöörakem nüüd pilgud itta » | Kiisu, kiisu, nii armas! » | Instant pleasure » | 41% on täis elurõõmu » | Once upon a time ... » | Neoonist linn » | California Stars » | Riisi kellegile? » | Uhkus ajab upakile » 

Saturday, May 07, 2005 

Sad boy who played trombone



Käes järejekordne kaunis nädalavahetus. Ma vähemalt arvan, et ta tuleb kaunis. Muidu on ju kõik ilus, kohe-kohe lehte minevad puud ja põõsad, eriti ilus ja roheline muru, lausa tapvalt laulvad linnud ja muud lojused. Isegi sääsed on mingil määral tekkinud, kuigi mind nad õnneks veel ei taha. Kõige selle möllu sees süütasin üle pika aja vesipiibu, mida sai välistes oludes väga mõnusalt ära kasutada. Lisaks veel tõrts muusikat juurde, paar Bounty't (mis viimasel ajal on üks mu nõrkusi). Kõik oli ilus ühesõnaga. Kuigi pärast suutis piip kordinatsiooni julmalt pöördesse keerata. Aga selline mõnus tunni-kahene värskes õhus toimuv lesimine lõi kõik jälle selgeks. Kusjuures, tegin kookose tubakat, aga jõhker mango maitse oli juures. Viimati mangot tegingi, mis mulle just väga palju ei meeldi, kuigi ta tundub päris naturaalne olevat, mitte nagu üks õuna oma, mis koosneb vist täielikult essentsidest, aga ta pole sugugi kange ka. Pärast pesin vähemalt piibu väga korralikult ära, et järgmine kord oleks ikka kõik nii nagu peaks. Kookos on üks parimaid muidu, vähemalt senikaua kuni ma käppa vanillimaitselisele pole peale saanud. See on üks maitseaine, mille vastu on mul raske ei öelda. Alustades siis jäätiste, vanillimaitselise Coca (mida meil õnneks ei müüda, sest paras keemia ta ju on) ja kõihe muuga kaasaarvatud. Kui mingi tüdruk kannaks vanillilõhnalist lõhna, siis tal on suur shanss mu silmad särama lüüa. Vähemalt ma arvan nii, kogemusi pole veel selles olnud.

Tore on ka see, et maanteedel saab nüüd märgi järgi sajaga kupatada suuremas osas, mis muidugi paljudele ei loe midagi. Ikka lastakse rahus oma õnnetu 70'ga edasi. Liikluse osas ma parem panen suu kinni. Reeglina ma sõidan maanteel lubatust mitte rohkem kui 20 kilti tunnis (vahel kipub muidugi ka tibake rohkem minema, aga harva). Linnas lasen oma 50-60 vahel tavaliselt. Kusjuures õudsalt käivad närvi vahel need, kes sõidavad nii-öelda täitsa täpselt. Spurdin ka kiirelt, aga seda ainult kuni lubatud kiiruseni. Lasen ikka enamus inimesi ka üle sebra ja vahele ei trügi ja suunda näitan alati ja kirun neid, kes ei näita ja teevad selliseid julmi manöövreid pealekauba. Lisaks veel, et mulle kohe sugugi ei meeldi autot parkida kitsasse vahesse kahe auto vahel. Sõidueksamil oli vist selle nimi tagurpidiboks või midagi sarnast. Täna sai ka autol 62 tuhat kilti täis. Jäi lihtsalt silma.

Pildist niipalju, et see on Miles Davise imelise Sketches of Spain'i albumi kaanelt. Super album, kuigi Kind Of Blue on natuke parem lugude poolest, aga kaanekujundus on üks mu lemmikuid läbi aja. Fantastiliste värvidega. Mul on plaan kunagi see lasta särgile panna. Ma kahtlen, et see tuleb hoopis teistmoodi ja tuhmim välja nagu vaja oleks. Mõte on olemas vähemalt. Suveks peaks midagi originaalset välja mõtlema vähemalt. Aga eks näis, äkki toovad vanemad Madeiralt midagi kirjut suveniiriks. Mu suurim soov oli küll Grado kõrvaklapid, aga ma sügavalt kahtlen, et sealne kaubandus sellist asja üldse teab. Vähemalt on lohutus see, et paari nädala pärast pidi isa ka Saksamaale minema, kus neid kindlasti suurema tõenäosusega leida võib. Lisaks installeerisin täna oma kõllide poolsetele kõlarikaablitele audiomaailmas paremini tuntud banaanid otsa. Mis tegi natuke helipilti paremaks, aga ega tegelt nii väga vahet ka ei tee. Mul millegipärast komebks oma stereot täiendada mingi ajatagant. Kui alguses oli see kõik minu toas, siis hiljem viisin hiiglaslikku elutuppa, kus kõlaritel hoopis teine kõla. Siis sain sqashipallid, mis pooleks lõikasin ja nii-öelda vaese mehe vibratsioonimatina ära kasutasin. Huvitav märkus, et pallid olid seest niisked ja väike veepiisk oli ka igas pallis sees. Ilmselt paljud pole sqashipalli sisemise iluga kursis. Lisaks olen veel mitmeid asju täiendanud. Järgmiseks pakun välja kõlarijalad, kuna üht-teist on juba kohalikes poodides silma jäänud. Praegu üks kõll persestub kenasti ühel köögitoolil. Teisel on nagu peaaegu ideaalne koht olemas ja ilmselt sellele pole jalga kuidagimoodi alla panna võimalik. Samas ühe kaupa neid vist poes ei müüda ka.

The Jesus & Mary Chain feat. Mazzy Star - Sometimes Always