« Home | Instant pleasure » | 41% on täis elurõõmu » | Once upon a time ... » | Neoonist linn » | California Stars » | Riisi kellegile? » | Uhkus ajab upakile » | Kui ma oleks härripotter, siis mu elu ei tundukski... » | Preemiaks » | Oh, kallis Ester, kallis ära löö mind .... » 

Sunday, May 01, 2005 

Kiisu, kiisu, nii armas!



Siin ta nüüd ongi. Otse mu silme ees. Mac OS X'i uus versioon ehk Tiger. Mida selle kohta öelda. Esiteks paistab silma spotlight'i otsingu sinine kerake paremas ülanurgas. Dock'is pesitseb üks must ketas, mis koondab siis endas Dashboardi nimelise asjanduse. Kolma ja pisem uuendus on ülemine menüüriba, mis pole enam selline õrnalt triibuline. Teised omadused tulevad muudmoodi välja. Räägiks ka natuke sellest kõigest. Spotlight on lahe, otsib kiiresti ja peale paari tähe sisestamist tekib nii-öelda reaalajas otsimine. Kusjuures otsitakse ka dokumentide ja failide sisu. Ma poleks uskunud, et see nii kiire on. Samas ma pole suur otsingu kasutaja, kuna ma enam vähem tean, kus mul miski asub, aga vahel on vaja ikka ja kindlasti leiab see ka kasutamist minu poolt. Dashboard tööb ühe nupuvajutusega ette igasuguste väikeste vidinatega töölaua. Seal on igasuguseid asju, alustades kellaga ja lõpetades kasvõi mõõtühikute teisendajaga. Kasulikke asju on ka, näiteks korralik English to English sõnaraamat (Oxfordi oma vist isegi), ilmanäitajad, koos kuue päeva prognoosiga (isegi Tartut näitab), kalkulaator, kalender, sõnaraamat (olemas nii jaapani, hiina, inglise ja veel nii mitmegi eksootilise riigi keeled), iTunes'i kontroller ja palju muudki. Netist saab vajadusel ka juurde tõmmata. Ise lasin veel wikipedia netientsüklopeedia. Ka Safari veebibrauser on uuenenud, nüüd saab see hakkama ka RSS feedidega, mille jaoks varem pidin Firefox'i lisapluginaga kasutama. Pealegi avanevad uue Safariga netileheküljed tibake kiiremini. Olemas on veel programm Automator, millega saab arvutile anda ette tööde protsessi, mida ta paika pandud juhendi alusel ise ära teeb. Uuenenud on ka Mail'i programm, mis aga natuke ajas ka närvi, kuna eelmise maili postkasti enam mul arvutis ei eksisteeri, peab kõik uuesti tegema. Seetõttu pole saanud veel selle programmiga eriti tutvust teha. Negatiivse üllatuse valmistas ka Quicktime. Mitte halvas mõttes, kuna see mängib nüüd ka H.264 koodekiga filme, mis toetavad täielikult HD formaate. Ainuke jama on selles, et mu arvuti ei vea seda välja. Kuigi Apple lehel on juba olemas mitmeid filmitreilereid selles formaadis. Quicktime avab küll akna, kus on nõelterav pilt ja originaalmõõtmetes treiler ei mahu isegi kahe 14 tollise iBook'i monitorile tervenisti ära (saab alati ka vähendada) ja see mängib ka, aga eriti katkendlikult. Aga isegi nii jäi suu lahti. Sellist filmiformaadi arengut poleks küll osanud oodata. Muus osas esilagu pole muud silma jäänud. Pisikesi asju küll veel on, aga need pole nii märkimisväärsed kui ülalmainitud asjad.

Tiigriöö ise oli päris huvitav. Rahvast oli päris palju. Nende seas jäi silma ka näiteks tiigrihüppega nime teinud tehnoloogiaguru Linnar Viik ning ajakirjanikust ja saatejuhist Mac'ipede Mihkel Raud, kelle kaelas rippus trendikas iPod Shuffle. Tallinnast sai läbi käidud veel paarist kohast. HiFi Klubist, kus kursavend ostis korralikud kõrvaklapid. Seekord oli aega rohkem ja sai seal ka niisama ringi vaadatud ja kõrvaklappe testitud. Sellises keskkonnas viibimine paneb mind alati kadedusest ohkama. Sai ka läbi põigatud sealsamas asuvast Laseringist, kus sai ka üks plaat hangitud (Hot Hot Heat'i Make Up The Breakdown), tänu ligi sada krooni madalamale hinnale, kui ta Tartus on. Aga poes lasti lahedat muusikat ja müüja oli ka väga asjalik ja oskas soovitada. Kahju, et mul rahaga nii kitsas käes oli. Seal oli plaate veel küll ja küll, mida tahta. Aga enne seda sai suvejope ostetud, mida oli väga vaja ja mis bilansi nulli lõi.

Lisaks hakkas meeldima Perrier'i nimeline vesi, mida ka Tartus olen näinud. Ainuke jama on selle eriti totakas ja kobakas klaaspudel. Maitse oli see eest hea. Muud lisada seekord polegi. Järgmine kord räägin paarist heast filmist mida viimase nädala jooksul näinud olen. Ilmselt ka järgmine nädal käin kinos, The Life Aquatic'ut vaatams. Film küll nähtud, aga kangesti tahaks seda kinos näha. See lõpus näidatav hai väärib seda, pealegi ujub ta kohale Sigur Ros'i muusika saatel ja film koosneb suuresti David Bowie loomingust (suurem osa küll portugalikeelsest) ja näitlejad väärivad ka mainimist ja kogu filmi nihkes huumor ja ebatavaline väljanägemine samuti.

Audio ››› The Arcade Fire - Rebellion (Lies)
Veel üks bänd, kelle debüütplaat on võrratu. Viimasel ajal on õnnestujaid muusikas päris palju olnud. Millega eelmine aasta eriti hiilata ei saanud. Aga see on ju igati positiivne.