« Home | Sad boy who played trombone » | Free Willy is back » | Pöörakem nüüd pilgud itta » | Kiisu, kiisu, nii armas! » | Instant pleasure » | 41% on täis elurõõmu » | Once upon a time ... » | Neoonist linn » | California Stars » | Riisi kellegile? » 

Thursday, May 12, 2005 

Hits for tits

Juba mitmendat ööd ootan und. Ta ei tule. Kolm läbi öösel on kell juba. Aga teda ei huvita. Eile samamoodi. Ma jäin magama, kui taevas oli valge. See on nõme, et see aeg hakkab peale tulema, kus pimedus kaob. Und saab oodata mitut moodi. Täna tegin nii. Koostasin plaadi, mida hea masinasse panna ja kuulata. Ühise nimetajaga: meeshääled alternatiivis. Paar naishäält on ka tegelikult. Plaat ise on selline:
1. The Kills - I Hate The Way You Love, Part 2 --> täna ostetud plaadilt. Jajah, siin kostab ka naishäält. Kills'i on osade poolt natuke kõrvutatud The White Stripes'iga, kuna see koosneb samuti mehest ja naisest ja ka muusikaliselt samasse lohku. Mina nii julgelt ei julgeks neid kõrvutada, aga väärt kuulamist on mõlemad. Antud lugu on mõnusalt lühike ja rahulik. Part 2 reedab, et enne seda kõlab ka Part 1.
2. The Bravery - An Honest Mistake --> esiteks selle loo video on hea, mis kindlasti meeldib igasugustele mehaanikutele ja sellistele Honda Accord'i reklaamisõpradele. Lugu on hea, tantsulik indie-rock on vist selle stiili nimi. Huilgava süntesaatoriga ja paneb jala ka tatsuma.
3. Wilco - Thirteen --> kaver, Big Star laulis seda originaalis. Ilmselt pole see nii tuntud bänd, et laiem avalikkus teda teaks. Paremad plaadid ilmusid 70'ndate alguses (kaks head plaati on #1 Record ja Radio City), selline soft-rock. Jutt käis Big Star'ist. Wilco ei vaja ilmselt eriti palju reklaami, kuna see on tuntum. Alternatiivkantriks kutsutakse ka seda. Lisaks on Wilco kodulehel kuus head lugu vabalt allalaetavad, aastast 99 vist.
4. Le Tigre - On The Verge --> naisvokaaliga jällegi. Elektrorock vist. Koosneb kolmest inimesest, kahest naisest ja ühest eriti kondise ja nerdiliku välimusega noormehest. Musa teevad head. Lugu plaadilt This Island. Tänane ost järjekordselt. Seda bändi olen isegi korra MTV's näinud, mis on saavutus omaette, kuna ma vaatan seda keskmiselt üks tund aastas.
5. The Killers - Somebody Told Me --> Plaat Hot Fuss on üks selle aasta säravamaid, mis nii tiheda konkurentsi juures on kõva tulemus. Kõiki lugusi pole sealt veel kuulnud, sealhulgas edetabeleid ründavat Mr. Brightside'i. Antud lugu on hea. Samasse auku kuhu The Kills. Võrdelemisi sarnased nimed pealekauba.
6. Kaiser Chiefs - Oh My God --> Employment'i plaadilt. Samuti üks väärt asi. Bänd on võtnud nime mingi jalgpallikoondise järgi, mida minusugune spordikauge inimene oli ka kuulnud. Nime vähemalt, jalkaklubi päritolumaad mitte.
7. Low - Monkey --> Uuelt äsjailmunud plaadilt. Low teeb muidu sellist soiguvat ja rahulikumat muusikat, antud lugu aga on nende kohta üllatavalt kiire ja rütmikas. Sõnu pole palju, aga need on head. Catchy.
8. The Arcade Fire - Rebellion (Lies) --> veel üks selle aasta kõva debütant. Album Funeral kandideerib samuti märkimisväärselt kõrgele kohale, selle aastaalguse plaaditabelis.
9. The Kinks - Lola --> natuke ka vana klassikat. Ilmselt kõige ilusam lugu, mis jutustab ootamatust armumisest transcestiiti Eriti meeldib jõuline refrään, aga Kinks on legend nagunii juba oma teiste heade lugudegagi.
10. New Order - Krafty --> vanakeste värske albumi esimene singel. Suhteliselt kaasahaarav. Ma pole New Orderi loominguga (samuti ka Joy Division'i) eriti palju kursis, aga suurimaid hitte tean. Ütleme, et Krafty on hea, aga vanadele hittidele järgi ei saa.
11. Phoenix - Too Young --> bändist ei tea ma midagi, aga lugu on pärit eriti hea Lost In Translation'i soundtrackilt, kus teiste kõvade lugude seas on ta tegelikult selline harju keskmine, aga nii tihedas konkurentsis ongi raske esile kerkida, aga see lugu isegi kerkis.
12. Modest Mouse - Float On --> hästi toreda nimega albumilt nagu Good News For People Who Love Bad News. Lugu jäi sellelt esialgu kõrva, aga pole seda albumit eriti veel kuulata saanud. Võimalik, et seal on paremad.
13. Iggy & The Stooges - Gimme Danger --> veel üks vana legend. Loo leiab ühe olulisema pungiklassikusse kuuluvalt plaadilt nagu Raw Power. Lugu pole just nii raju nagu Search & Destroy, aga sellelt plaadilt väärivad kõik vähesed lood, mis seal peal on, suurt kiitust.
14. The Sonics - Do You Love Me --> kaver. Ma praegu ei tea, kes seda originaalis laulis, aga album Here Are The Sonics!!! pärineb ise nagunii juba 1965. aastast.
15. Smog - The Well --> samut uuelt plaadilt. Ma olen ilmselt kodumaa suurim Smog'i austaja. Kui võrrelda selle Chigacost pärit laulja diskograafiat, siis esimesed plaadid olid sellised noise'i plaadid, kus laulmisega eriti palju pistmist polnud. Hilisemad on samas vägagi meloodiliselt ja lüürilised. Rahulikud. Uus plaat on hea. Lugu ise on vähemalt 7 minutit pikk, mida saadab mõnus akustilise kitarri rütm. Selle bändi üks suuri austajaid pidi olema ka Gwyneth Paltrow (Coldplay mehel on põhjust väriseda).
16. Death In Vegas - So You Say You Lost Your Baby --> Scorpio Rising'u plaat on niigi nii pärleid täis, et sealt mingi loo esiletoomine on väga raske ülesanne. See lugu lihtsalt seepärast, et enamus teisi on juba korduvalt teiste plaatide peale mul kirjutatud. Antud lugu veel pole. Ei teagi miks. Lisaks, peaks ka sellel kollektiivil kohe varsti uus plaat ilmuma.
17. Franz Ferdinand - Auf Acshe --> plaadi tuntuim lugu ilmselt. Peaaegu ka siia jõudnud bänd. Kui võtta aluseks miks nad siia ei jõudnud, siis peaks ka nendel varsti uus plaat ilmuma.
18. The Jesus & Mary Chain feat. Mazzy Star - Sometimes Always --> ilus lugu. Mulle see Mazzy Star'i naislaulja hääl nagunii meeldib, aga kui nad nii hea asja nagu Jesus'e endaga koostööd teevad, siis ei saagi halba midagi tulla. Plaadilt Stoned & Dethroned.
19. Neutral Milk Hotel - The King Of The Carrot Flowers, Part 1 --> lugu väga healt plaadilt nimega In The Aeroplane Over The Sea, mille nimilugu olen juba liiga palju kirjutanud. Kuna enne üks part 2 sai, panin nüüd ühe, et oleks tasakaalus.
20. Bloc Party - So Here We Are --> Silent Alarm'ilt. Minu selle aasta lemmikalbum, väga napilt. Võimas lugu. Antud bändi teeb huvitavaks laulja, kes huilgab mõnusalt ja mis peamine, pole eriti sagedasti sellistes bändides laulja mustanahaline. Antud grupeeringus aga on. Neid ootab veel suur tulevik. Ilselt ka mitmeid ülalpool mainitud uuemaid bände.

Nädala leid on aga selline kooslus nagu Windy & Carl. Hetkel ilma kindla loota, aga ma olen õnnelik, et selle bändi leidsin. Netiraadiod on täitsa head asjad. Ainuke jama on selles, et väljas on järjekordselt päris valge. ma üritan nüüd magama jääda.