« Home | Preemiaks » | Oh, kallis Ester, kallis ära löö mind .... » | Nii ei saa » | Six Days At The Bottom Of The Ocean » | Indiaanipealik tõstis parema käe ja ütles "Hau!" n... » | Sa kuramus! » | Podcast » | Gran Turismo 4 » | Juuksurisse! Kiire! » | Muutused pole alati head » 

Thursday, April 14, 2005 

Kui ma oleks härripotter, siis mu elu ei tundukski väga totter

Homme ehk reedel on uurimistöö kaitsmine. Jube, mulle ei meeldi avalikult nii teiste ees esineda. Eriti, kui nad jälgivad iga mu sõna ja igal võimalusel üritavad ära panna. Ma olen kindel, et ühe märkuse saan ma selle eest, et mu töö ei olnud nagu täitsa must. Asi selles, et poes jäi kunagi silma, et see piraattint printerile on umbes poole odavam, mistõttu ma kokkuhoidliku inimesena ka selle ostsin. Selle tulemusena, ei ole ükski värv selline nagu olema peaks. Praegu laseb juba täitsa roosat musta asemel. Eks näis kuidas kiledele trükitud tekst homme välja tuleb. Praegu ei hakka jamama ja sellega oma unerahu segama. Aga ei ole halba ka ilma heata. Ma saan ka oponeerida. Kuigi see töö oli päris korralik, mis mulle sattus, aga midagi saab ikka öelda ja küsida.

Kolmapäeval käisin kinos. Olgugi, et ma seda filmi varem juba näinud olin. Pealegi oli see ammu ja film ka kinokogemust väärt. Filmiks oli siis kõigipoolt palavalt armastatud Coffee & Cigarettes. Kusjuures, alguses oli mul hirm, et ma olen kinosaalis üksi, aga rahvast oli peaaegu poole saali jagu. Neist enamus ka ilmselt nautis seda. Välja arvatud mu ees istuv paarike, kes kippus päris tihti omavahel rääkima ja niisama naerma. Üldiselt hakkas film veel rohkem meeldima. Kuna mu ingliskeel pole just maailma parim, siis varem oli üksikuid kohti, kus nagu mõnest asjast aru ei saanud. Nüüd sain. Ja Cate Blanchett'i nägin unes ka. Meil oli peaaegu, et deit. Mitte selle tumeda peaga, vaid selle sarmika blondipeaga Cate'iga. Aga see lõppes sellega, kui tuli mingi umbkeelne italiaano ja küsis, et Do you know my mother? Siis pidin ärkama kahjuks.

Nädalavahetust ma igatahes ootan. Midagi siis ei sünni just, aga lihtsalt. Ilusad ilmad, vaja riisuda ja mida kõike veel vaja teha. Sõbraga võiks värskes õhus ühe vesipiibutuuri ka teha. Ilmselt pean autosisemuse ka tolmuimejaga kassikarvadest likvideerima. Mu kass ajab karvu 24/7, mis ei tähenda 24 tundi nädalas vaid hoopis, et koguaeg. Aga muidu on ta tubli.

Lõpetaks vana hea The Kinks'iga. Looks siis Lola.
Kuna tuju hea, siis panen teise ka. Selleks on Emiliana Torrini kaver legendaarsest narkolaulust White Rabbit, mida originaalis esitab siis üks hipide lemmikbände peale Bob Dylan'it ja Joan Baez'i ja milleks on Jefferson Airplane.