« Home | Report » | You can't be funky, if you haven't got a soul ... » | Filmihooaeg » | Sõbrapäev » | Ebatõenäoliselt laekuvad arved » | II klass daamilindiga » | Post-rock ja neo-punk » | Siin Tallinn, täna viin on kallim, siin Soome, tän... » | Veel kaks nominenti » | The Aviator » 

Wednesday, February 23, 2005 

Kommunaalmaja kolmandast korterist kostus karjeid...

Mu lootused pole veel kustunud, seoses sellega, et äkki kolksatab veel postkasti paberivoldik, millega kutsutakse mind iga aastasele moerallile ehk maakeeli öeldes presidendi vastuvõtule. Ma tahaks minna, mul on isegi üks ülikond olemas juba mitmendat aastat. Seljas on olnud kolm korda, millest kaks on olnud matused. Aga ta on mulle veel paras. Pealegi nägevat ma selles päris stailish välja. Kuigi pintsaklipslase mängimine pole just üks mu suurimaid unistusi. Igatahes kui ma selle kutse saan, siis presidendipaari kätt surudes oleks kolm lauset valmis mõeldud, millega esipaari üllatada:
1. Kuidas kulgeb, Arnold?
2. Me kohtume taas, kulla Ingrid? (väike vale muidugi, kui just Pärnu Port Arthuri kaubamaja nukuriiete müügileti daam pole just meie kulla presidendiprõua - hämmastav sarnasus, vähemalt kaks suve tagasi)
3. Thank You! - tuleb ka presidendi taga seisvale tõlgile natuke tööd anda;)
Samas ootan, et Juhan Parts tuleks oma kassiga, oleks ka minu kassil huvitavam seda balli vaadata. Kui kutse saan, siis võiks keegi kaasa ka tulla. Kindel löök oleks mingi endise kolhoosiesimehe tütrega.

Täna vaatasin vaba aja tõttu järjest kahte saadet. Esimene oli Totaalne muutumine, kus mingeid Burgerimaa naisolevusi nii-öelda plastiliselt ilusamaks tehti. Mul pole plastoperatsioonide vastu midagi, kui seda tehakse häda korral (näiteks peale naiste rinnavähi eemaldamist, suurte armide kaotamiseks, vms.). Niisama organite suurendamine, silumine ja naha kõrvade taha vedamine ei tee inimest ilusamaks. Aga mida öelda saate kohta? Rohkem ma seda ei vaata, kuigi Kodu eri saadet olen vahel sattunud vaatama. Seal saab iga raibe endale plasmateleka, luksusliku sisustuse ja mingi eriti utoopilise tagaaia, kus on oja ja kalad sees (nagunii peale kahte nädalat on neil kõhud taeva poole) ja nädal hiljem naabrimehed getodest plasma ära viinud. Aga jah, kokkuvõttes iseloomustab neid saateid see, et "Oh my god!" - seda väljendit kuuleb seal rohkem kui fuck'i kolmekümnes Hollywood'i actionfilmis kokku. Peale seda hakkas Nõrgim lüli, mis oli nii nüri saade, kuna seal osalejad olid kapitaalselt lollid. Võitjaks oh üllatust, sai Baari-Kristjan. Ma Baari ei vaadanud, aga mingi imelik lurdo ta oli. Võidusumma 5000 näitab eriti, et helgemad pead olid puhkusel. Nii palju siis telesaadetest.

Lõpetuseks nagu ikka muusikat.
Bloc Party - Banquet
Niipalju veel, et lähiajal on plaan alustada siin uue muusikaalase pisiuurimusega, mis koondab siis endas kindlat teemat ja sellega seonduvat muusikat, esitajat, vms. Esimene plaan on seotud lennukite, lennujaamade ja lendamisega (tehnilisel tasemel, mitte looduslikul). Enne pean veel natuke materjali otsima ja siis midagi valmis mõtlema. Enne märtsi pole seda aga mõtet oodata. Aga ma üritan ennast sisu poolega ületada.