« Home | The Aviator » | Poster » | Liiga kange uneliiv » | Are you awake? » | Oraalselt tubli » | Lihtsalt masendav » | Paranormaalsed võimed » | Vahel käib kõik närvi » 

Saturday, January 29, 2005 

Veel kaks nominenti



Vahepeal on möödunud aeg nii, et olen vaadanud veel nelja filmi, neist kaks ka Oscari nominenti. Räägikski ainult neist. Kõigepealt eluloofilm Ray Charles'ist ehk film nimega Ray. See rääkis siis nagu ikka Ray eluloost ja seda tema lapsepõlvest ja nii-öelda kujunemisaastatest, millest suurem osa oli 50-60'ndatel. Tegu oli ikkagi legendiga ja ta on peale möödunud aastast surma seda siiani. Ausalt öeldes ma polnud enne filmi suurt Ray Charles'i elust kuulnud, peale seda, et ta oli pime. Kusjuures siin filmis ei ole eriti märgatav ka nii-öeda tolle aja suurim probleem ehk mustade-valgete omavaheliste suhetega. Aus olles, siis filmist selgus, et Ray edu taga olid peamiselt valge nahavärviga inimesed. Muidu on üksikuid juhtumeid valgetega, aga kui aus olla, siis filmist tuli välja, et rohkem muresi oli teiste mustadega, kes temast suuremal määral keegi ei hoolinud ja ka nii-öelda nõela otsa istutasid. Südamelt oli Ray siiski kuldne, kuigi naistega nagu ikka kippus jamaks. Samas ei saaks öelda, et ta mingi eriti kõva naistemees oleks olnud. Filmis jooksid läbi kaks naist, kellega tal suurem suhe oli. Oma naine ja nii-öelda üks bändi tibi. Jamie Foxx oli siin filmis hea, aga ta on ka varem sellega silma jäänud. Collaterali pole ma näinud, aga küll oli ta hea ameerika jalgpalli profimängurina filmis Any Given Sunday, kus ta kehastas head mängumeest, kes oli väga ülbe ja egoistliku mentaliteediga. Aga Oscari kandidaadiks ta sobib selle rolliga küll. Pealegi ta oli päris ehtsa Ray sarnane.

Teine film. Sideways. Tegu oli päris hea ja naljaka road-movie sugemete filmiga. Sisu rääkis kahest sõbrast, kellest üks on kohe abiellumas. Seetõttu viib sõber ta nädalasele reisule mööda California viinamarjakasvatusi ja veinikodasi. Kusjuures, see abielluja tüüp soovib enne laulatust veel võtta poissmeheelust viimast, mis koosneb siis suuremal määral seksist. Teine mees on aga suhteliselt masenduses, kuna paari aasta tagune lahkuminek oma naisest annab talle ka veel paar aastat hiljem kõvasti tunda. Reisul kohtutakse kahe sõbrannaga, kes oma puhkuseplaanidesse kaasatakse. Seda rohkem küll poissmehepõlve viimaseid päevi nautiva mehe poolt. Siiski tärkab suhe ka teisel sõbral. See film mulle väga istus. Võimalik, et see olenes ka hetketujust, aga tegu oli hea filmiga. Minul kui karsklasel tekkis isegi väikse soov klaasike veini tarbida selle filmi pärast. Pealegi ma sain ennast natuke samastada selle vagurama mehega. Olgu peale selle, et mina ei joo, aga väiksest veinitarbimisest pole ma kunagi halvasti mõelnud ja see veinikultuur tundub isegi mulle juba aastaid päris sümpaatsena. Sama kehtib ka kohvikultuuri kohta, kuigi ka viimast tarbin ma suht vähe. Imelikud huvid mul. Aga jah, filmid mõlemad olid head. Hetkel veel kaks nominenti vaatamata ja see võib ka valikut muuta. Kusjuures neid filme on omavahel raske võrrelda, kumb parem jne. The Aviatorit ja Ray's seob see, et mõlemad on eluloofilmid. Samas kultuuriline keskkond on neis kahes vägagi erinev, kuigi aastanumbrid enam-vähem samad. Üleüldiselt on sellised küsimused nagu parim film, parim laul jne. nii idootsed, kui üldse olla saavad. Parimaid laule võib olla tuhandeid ja filme sadu. See kõik oleneb meeleolust, temaatikast, ja kurat teab millest veel.

Lõpetuseks aga
Ray Charles - Hit The Road Jack

Minust

  • I'm Hosegnaasio
  • From Tartu, Estonia
Blogger'i profiil
Powered by Blogger
and Blogger Templates
Hosegnaasio's Last.fm Weekly Artists Chart