« Home 

Sunday, January 16, 2005 

Vahel käib kõik närvi

Nonii. Ma alustan nii-öelda puhtalt lehelt. Vana blog jääb ikkagi omal kujul netti üles. Aga ma millegipärast sinna postitada ei saa. Seetõttu alustan uuega. Loodetavasti ka paremaga. Ma esialgu seda uut süsteemi ei jaga, aga küll ma ajapikku õpin. Seetõttu jäävad alguses ära pildid ja muud lisad.

Niisiis. Alustaks reedest. Käisin vist elus kolmandat korda Viljandis. Varasemad kogemused on olnud selle rippsilla näol ja üks ammune teatrikogemus on ka sellest ajast (kui ma ei eksi, oli etenduseks "Kosjasõit", või midagi sarnast). Vähemalt oli seal laval vahelduva eduga pille mängimas ka Untsakate nimelise bändi mehed. See oli aga päris ammu. Niisiis reedel, seadsin sammud peale tund aega hambaarstitoolil istumist Viljandi poole. Tartu-Viljandi maantee on küll üks kõige huvitavam maantee, kus ma olen sõitnud. Asfaldilõigud vaheldusid erinevatega lausa igal kilomeetril, pakkudes siledast kuni äärmiselt aukudega teeni. Ilmselt nägin ka Võrtsjärve. Aga jah, Viljandi on üks kuramuse suur linn, oma valgusfooride, sadade ülekäiguradade, selverite ja millega kõik veel. Niipea ma sinna enam ei lähe, kuna oskasin oma kursavenna juhendust valesti võtta ja sõitsin autoga oma paarsada meetrit ühesuunalisel teel vastassuuna vööndis. Paar autot sõitsid vastu ka ja nii mõnigi juht näitas mitte keskmist näppu vaid hoopis pöialt. Ma sain aru, et midagi on viltu. Aga ma võin mürki võtta, et mingit sissesõitmist keelavat keelumärki seal ei olnud. Piinlik oli küll natuke. Aga juhtub parimatelgi. Võrus olen seda palju kohanud, mitte küll enda poolt, aga viimases ongi enamus tänavaid ühesuunalised, mis võõrastel võib pea väga segadusse ajada.

Igatahes sain kätte ka oma sünnipäevakingi - iPod'i. Ma ilmselt ei pea ütlemagi, et tegu on väga stiilse ja seksika asjaga. Pool 20 gigast on igatahes muusikat täis. Asja pakend oli kunstiteos omaette, nagu suurem osa Apple tooteid ikka. Nii ilusat tootepakendit polegi ammu näinud. Aga jah, kui Apple ise juba nii ilusaid tooteid teeb, siis ei olegi neid ilus kuhugi pappkasti panna, kus on peal need samused hoiatusmärgid nagu purunemiskindel, süttiv, jne. Ainuke asi mis imelik tundus oli see, et kuna ma ostsin ta poehinnast odavamalt ja ühe isiku käest, kes ta Ameerikast tõi, siis oli sellel USA vooluadapter. Kuna üldiselt on Apple'l kontakti otsad vahetatavad ja mul iBook'ist üks selline otsik üle, siis olin kindel, et see sobib, aga kus sa sellega. On ikka kavalpead. Õnneks pole see suur viga, pealegi laeb see seade ennast ka läbi FireWire kaabli. Tuleb lihtsalt kuskilt Tevalost või sarnasest kohast USA->Eesti otsik osta. See on õnneks suht odav. Muidugi võin osta ka originaali, aga siis peab arvestama vähemalt paarisajase hinnavahega. Ei näe sellel nagu erilist mõtet.

Täna käisin poes. Pühapäev, vähe rahvast, ent ometi sain kassas ühe muti taha, kellel nagu kaupa polnudki. Viskas hoopis päris kenale ja viisakale kassiirile mingi väikse vorstijupi pakendiga ette, kust kolmveerand vorsti oli juba ära söödud. Tuli välja, et see mammi oli eile sealtsamast vorsti ostnud ja kodus tseki pealt avastanud, et ta olevat 2.90 rohkem maksnud. Ta tuli poodi tagasi, et oma sitaseid sente tagasi saada. Kusjuures riietuse järgi oli ta päris korralik, mitte vaene inimene ühesõnaga. Nojah ma saan pühimõtetest aru, aga mina pidin seal tema taga oma 15 minutit ootama. Palju ei jäänud puudu, et ma oleks talle kolm krooni käe peale ladunud ja minema käskinud minna. Siiski ma seda õnneks ei teinud. Ma olen üldse väga viisakas inimene, kuigi tänane pani kannatuse väga proovile.

The Doors - Riders Of The Storm

Minust

  • I'm Hosegnaasio
  • From Tartu, Estonia
Blogger'i profiil

See mis veel meeles

Powered by Blogger
and Blogger Templates
Hosegnaasio's Last.fm Weekly Artists Chart