« Home | Vahel käib kõik närvi » 

Monday, January 17, 2005 

Paranormaalsed võimed

Klapid kõrvas, muusika samuti. Sammun mina mööda tarbimistemplite suuri ja mitte eriti avaraid riiulivahesid. Korv täis kaupa. Kassas tabab mind kummaline tunne, nagu ma oskaks midagi erakordselt. Nimelt oskan kassiiride huultelt lugeda, samal ajal ise muusikat kuulata. Hetkel on kolm fraasi selged:
1. Kas teil säästukaarti pole?
2. Dokumenti palun.
3. lõpetuseks kõige lihtsam ehk "Tere".
Päris võimas või mis. Varsti on mul need oskused kindlasti mäekõrguselt üle praegusest. Naljapärast võiks proovida osta näiteks külmkappi. Iseasi palju ma teenindaja jutust aru saan, aga kindel olen ma selles, et mingi 1976. aasta Snaigega ma küll poest ei väljuks. Kusjuures mul on kodus üks Snaige olemas juba, tõsi küll, mitte nii vana. Muidu pole viga, aga sulatama peab päris tihti, ehk paar korda aastas. Vastasel juhul pole suvel kuhugi jäätist panna ja samuti vanaema kaasapandud küla seatapust alles jäänud 7 kilost külmutatud seajalga samuti. Viimane pole enam probleem, kuna sigu mul maal enam tükk aega pole olnud. Aga mingist ajast on liha sügavkülmast ikkagi veel, need pole aga nii vanad kui 7 pudelit ketsupit, mille söötmine kallistele külalistele kuidagi ei õnnestu, sest neile ei kõlba kõik. Vastikud virisejad. Tähtaeg kõigest 3-5 aastat üle. Kas mina olen teie pool kunagi toidul realiseerimiskuupäeva uurinud enne sööma asumist? Õnneks mulle endale ketsup ei meeldi nagu ka ilmselt 98%'le itaallastele.

Täna oli arvestus. Ma ei tea miks, aga alati kui on mingi arvestus või muidu vaikne hetk koolis, siis sageli hakkab kõht korisema ja mitte ainult mul. Täna siiski ka minul. See teeb keskendumise raskeks, sest tekib püüd seda varjata, kuigi tegemist pole peeretamisega, mida varjama peaks, aga ebamugavust tõstatab see siiski esile. Ma mäletan, et kui suvel Inglismaal olin, siis üks tore kursaõde Sveitsist ka pidevalt kannatas selle all ja tegu oli nii laheda kujuga, et ta alati selle naljaks keeras ja nalja sai meil palju-palju. Igati muhe huumorimeel neil sveitslastel.

Respektist lugejate vastu, ma praeguseks lõpetan. Enne aga väike muusikasoovitus.
The Music - The Walls Get Smaller
Bändi nimi pole sugugi originaalne, aga nende lood on võrratud. Antud juhul on tegemist instrumentaallooga. Siinkohal tuli meelde ka üks idee, mille üle ma olen juba pikemat aega pead murdnud. Miks Eesti filmide soundtrack'e välja ei anta. Siiani meenub ainult Vanad ja kobedad ja mingi nukitsamehe oma ka. Aga keegi hea helistuudio võiks anda välja plaadi multifilmidest, mis hakkasid pealikirjaga Klaabu (ehk siis Klaabu, Nipi ja Tige Kala; Klaabu kosmoses ja muu). Antud juhul on tegemist ühe geniaalsema heliloominguga Eesti filmiarhiivis. Ei tea kelle poole peaks pöörduma, et see teoks saaks.

Minust

  • I'm Hosegnaasio
  • From Tartu, Estonia
Blogger'i profiil

See mis veel meeles

Powered by Blogger
and Blogger Templates
Hosegnaasio's Last.fm Weekly Artists Chart